Kasutusjuhud
Tutvu, kuidas on Eestis kratti ehk tehisintellekti kasutusele võetud või mida hetkel arendatakse.
Riigi Teataja Ametlike Teadaannete masintõlge
Justiitsministeerium
Ametlikes Teadaannetes võeti kasutusele masintõlge, mis tõlgib veebilehel oleva teabe inglise keelde. Masintõlke kasutusele võtmise peamine eesmärk on Eesti avatud ärikeskkonna toetamine ning tõlkimise kulude kokkuhoid. Lahendus tagab muuhulgas teabest arusaadavuse äriühingute juhatuses olevatele välismaalastele või välisriigi võlausaldajatele.
Masintõlge Äriregistri teabesüsteemis
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Masintõlge
Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikool, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Mitmekeelne mitme-valdkonnaline neuromasintõlge. Käesolev versioon toetab sisend- ja väljundkeelena seitset keelt: eesti, läti, leedu, inglise, vene, saksa ja soome.
Efektiivne maksukogumine
Maksu- ja Tolliamet
Maksu- ja tolliamet (MTA) on asunud analüüsima, kas tehisintellekti saaks kasutada efektiivsemaks maksukogumiseks.
Metsa puuliikide tuvastamine
KEMIT
Keskkonnaagentuur ja KEMIT on koos arenduspartneriga loonud metsa kaugseire infosüsteemi, mis võimaldab georefereeritud kujul metsaressursi üle arvestuse pidamist ja operatiivse metsainfo kogumist ja jagamist. Loodud lahendus on poolautomaatne, põhinedes osaliselt masinõppe algoritmidel, osaliselt kaugseire andmete visuaalsel kontrollil ja osaliselt kolmandate osapoolte tarkvaralistel lahendustel. Lähteandmetena kasutatakse põhiliselt kaugseire andmeid, kuid sisendiks on ka metsateatised, mullakaardid jm andmestik (sh õpetamis- ja valideerimisandmestik). Töötluse tulemusena valmivad üle-eestilised kaardikihid olulisemate takseertunnuste kohta, näiteks puittaimestiku puuliikide rasterkaart (peapuuliigi järgi tuvastamiseks).
Metsa kõrguse arvutamine
KEMIT
Keskkonnaagentuur ja KEMIT on koos arenduspartneriga loonud metsa kaugseire infosüsteemi, mis võimaldab georefereeritud kujul metsaressursi üle arvestuse pidamist ja operatiivse metsainfo kogumist ja jagamist. Loodud lahendus on poolautomaatne, põhinedes osaliselt masinõppe algoritmidel, osaliselt kaugseire andmete visuaalsel kontrollil ja osaliselt kolmandate osapoolte tarkvaralistel lahendustel. Lähteandmetena kasutatakse põhiliselt kaugseire andmeid, kuid sisendiks on ka metsateatised, mullakaardid jm andmestik (sh õpetamis- ja valideerimisandmestik). Töötluse tulemusena valmivad üle-eestilised kaardikihid olulisemate takseertunnuste kohta, näiteks puittaimestiku kõrguse rasterkaart (metsa keskmise kõrguse arvutamiseks).
Kliendipöördumiste klassifitseerija
MKM
Häirekeskuse ohuhinnangute andmise abimees
Häirekeskus
Kratt hindab sissetuleva juhtumi ohutaset, et optimeerida Häirekeskuse tööd.
Seire ja liigituvastus pildituvastuse abil
Keskkonnaagentuur
Ilme - objektide tuvastamine
Rahvusarhiiv
Ilme on Rahvusarhiivi sisearendus, kasutades pildituvastust objektide tuvastamiseks. Kasutajad saavad üles laadida oma esivanemate fotod ning saada FOTISest vasted.
Koolikratt
HITSA
Piloodi eesmärkideks on tuvastada ja valideerida nõuded krattide ja andmeanalüütika kasutamiseks personaliseeritud õppe läbiviimisel kasutades andmeid, mille korjamine ei tähenda õpilasele õpetajale täiendavat tööd.
Vestluskratt
RIA, Politsei- ja Piirivalveamet
Kaugseire ehitussektoris
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kaugseire eesmärk on prototüüpida erinevaid kaugseire meetodeid ning luua nende baasil kasutusjuhte, mida ehitussektor saaks kasutusele võtta.
Üleujutatud alade kaardistamine ja soode niiskusrežiim satelliitpiltidelt
Keskkonnaministeerium, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (RITA projekt)
Luuakse jätkusuutliku rakenduse kava, et vastutavatel ministeeriumidel oleks oma haldusala piires võimalik pikaajalisemalt teadusmahukaid tegevusi ellu viia ja Eestis kasutusele võtta moodsaid kosmosetehnoloogiaid.
Inimeste nutikas leidmine
Sisekaitseakadeemia
Kratt siseturvalisuse asutustele. Omavahel ühendatakse videovoog ning GIS andmed, et luua ISR tööriist.
Vestluskratt
Rahvusraamatukogu
Projekti eesmärgiks on raamatukoguteenuse kättesaadavuse suurendamine ning info liikumise kiirendamine.
Museaalide seisundi ja säilitustähtaegade hindamine
Muinsuskaitseamet
Tegemist on prognoosi mudeliga, mis võiks aidata ennustada muuseumi esemete vananemist, et selle abil üle minna vajaduspõhisele inventeerimisele, et kokku hoida inimtöötunde.
Kratt kliendivestluste analüüsimiseks
Töötukassa
Info suunamine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Starditoetuste info ja soovitusindeks
EAS
Krati arendamiseks on tehtud innovatsiooniosakute analüüs, arusaamaks, kas kratt on võimeline seda lahendama.
Striimingu kvaliteedimonitooring
ERR
Lausekontrollija
Haridus- ja Teadusministeerium
Vabaväljatekstist info koondamine
Päästeamet
Andmete puhastamine isikuandmetest
Haridus- ja Teadusministeerium
Kõnetuvastus riigikoguistungitel
Riigikogu Kantselei
Krooniliste haigete tervise ja ravivajaduste ennustamine
Haigekassa
Krooniliste haigete tervise ning ravivajaduste ennustamismudel aitab Haigekassal tuvastada patsientide terviseseisundit ning ravivajadusi ja paremini korraldada kõrgenenud terviseriskiga patsiendipopulatsioonide, nagu diabeetikute või kardiovaskulaarhaigete terviseplaneerimist.
Kratt kliendivestluste analüüsimiseks
Statistikaamet
Põldudel toimuva tuvastamine
PRIA
PRIA programm SATIKAS kasutab Euroopa Kosmoseagentuuri kogutavaid satelliidiandmeid, et tuvastada põldudel toimuv.
Töö otsijate ja töö pakkujate kokkuviimiseks
Skillific
Kratt töö otsijate ja töö pakkujate kokkuviimiseks
Põrandakütet reguleeriv säästukratt
Smart Load Solutions
Põrandakütet reguleeriv säästukratt
Efektiivne maksukogumine
Maksu- ja Tolliamet
Maksu- ja tolliamet (MTA) on asunud analüüsima, kas tehisintellekti saaks kasutada efektiivsemaks maksukogumiseks.
Masintõlge Kinnistusraamatu otsinguportaalis
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Prognoosimudelid
Maanteeamet
Maanteeamet arendab prognoosimudeleid, et tuvastada teede seisukorda ja investeeringute tasuvust. Läbi selle saab prognoosida, kuhu tuleks investeeringuid suunata, et saada projektidest suurimat kasu.
ESTNLTK
Haridus- ja Teadusministeerium
EstNLTK (NLTK ehk Natural Language ToolKit) on peamiselt Pythonis kirjutatud kogumik teeke eestikeelsete tekstide töötluseks.
EstNLTK eesmärkideks on olemasolevate keeletehnoloogia tööriistade omavaheline liidestamine ja kättesaadavaks muutmine ning uute loomine. Lahendus on rahastatud Eesti Keeletehnoloogia Riiklikust Programmist (https://www.keeletehnoloogia.ee/et).
PPA Infotelefoni (6 123 000) kõnede transkribeerimise pilootprojekt
PPA
Metsa lageraie tuvastamine
KEMIT
Keskkonnaagentuur ja KEMIT on koos arenduspartneriga loonud metsa kaugseire infosüsteemi, mis võimaldab georefereeritud kujul metsaressursi üle arvestuse pidamist ja operatiivse metsainfo kogumist ja jagamist. Loodud lahendus on poolautomaatne, põhinedes osaliselt masinõppe algoritmidel, osaliselt kaugseire andmete visuaalsel kontrollil ja osaliselt kolmandate osapoolte tarkvaralistel lahendustel. Lähteandmetena kasutatakse põhiliselt kaugseire andmeid, kuid sisendiks on ka metsateatised, mullakaardid jm andmestik (sh õpetamis- ja valideerimisandmestik). Töötluse tulemusena valmivad üle-eestilised kaardikihid olulisemate takseertunnuste kohta, näiteks lageraiealade vektorkaart (lageraiete tuvastamiseks > 0,5 ha).
Kriisiinfoliini 1247 transkribeerimine
Häirekeskus
Kratt hakkab transkribeerima numbrile 1247 tehtavaid kõnesid.
Hädaabikõnede transkribeerimine
Häirekeskus
Kratt hakkab transkribeerima numbrile 112 tehtavaid kõnesid.
Keelatud reklaami tuvastamine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Riigiportaali kasutatavuse analüütika
Riigi Infosüsteemi Amet
Veetaseme seire rannikumeres ja järvedes kasutades satelliit-altimeetriat
Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium (RITA projekt)
Projekti raames arendatakse kolm erinevat prototüüpi: üleujutuste satelliitinfo hüdroloogisse operatiivseire, ressursitasude kontroll turbamaardlates, kasutades radarkaugseire andmeid ning veetaseme kaugseire andmed hüdroloogilise seire ja mereprognoositeenuse parandamiseks. Hüdroloogiline seire sisaldab veetasemete ja vooluhulkade paikmõõdistusi riiklikes hüdromeetriajaamades. Ressursitasude kontroll: Sentinel-1 andmetelt on võimalik hinnata, millistel maardlatel ja mitmel korral kvartalis turvast kooriti. Nimetatud ülevaade annab võimaluse kontrollida ressursitasude deklaratsioonis kajastatud andmeid. Veetaseme kaugseire prototüübid võimaldavad kombineeritult kasutada kaugseire andmeid, prognoosmudelit ja tehisintellekti, et tagada parem veetaseme info huvitatud osapooltele ja avalikkusele. Altimeetria andmete integreerimine hüdroloogilisesse seiresse aitaks parandada vaatluste ruumilist katvust suurjärvedel ja parandada meretaseme prognoosi täpsust.
Salme - Kohtutes kõnetuvastus
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Kõnetuvastuse tarkvara, võimaldab nii kohtuistungi reaalajalise
helisalvestise kui ka digitaalselt talletatud helisalvestuse alusel transkribeerida istungi
kirjaliku stenogrammi (edaspidi stenogramm), mida kasutatakse kohtuistungi
protokolli koostamiseks.
Kratt X-tee andmevahetuse anomaaliate tuvastamiseks
Riigi Infosüsteemi Amet
Kratt X-tee andmevahetuse anomaaliate tuvastamiseks
Sotsiaalkindlustusameti kliendipöördumiste automatiseerimine
Sotsiaalkindlustusamet
Marakratt
HITSA
Piloodi eesmärkideks on tuvastada ja valideerida nõuded krattide ja andmeanalüütika kasutamiseks personaliseeritud õppe läbiviimisel kasutades andmeid, mille korjamine ei tähenda õpilasele õpetajale täiendavat tööd.
Tuleohtlike elamute tuvastamine
Päästeamet
Põllukultuuride tuvastamine Sentinel-1 ja -2 aegridadelt süvaõppe meetoditega
Maaeluministeerium, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (RITA projekt)
RITA1/02-52 projekti „Kaugseire andmete kasutuselevõtt avalike teenuste väljatöötamisel ja arendamisel“ raames arendame koos Eesti ülikoolidega välja Eesti oludesse sobivat metoodikat põllukultuuride tuvastamiseks.
Kaugseire maastikutulekahjude ohjamisel
Siseministeerium, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (RITA projekt)
Väljaannete automaatne märksõnastamine
Rahvusraamatukogu
Rahvusraamatukogu töötab välja Eestis uuenduslikku lahendust, mis muudab väljaannete märksõnastamise automaatseks.
Viirustõrje
ERR
Uudisteportaali reaalajakasutajate analüüs
ERR
Liiklusmärkide tuvastamine
Maanteeamet, Teede tehnokeskus
Kohtulahendite puhastamine isikuandmetest
Justiitsministeerium, RIK
Eesti keele tekst-kõne süntees
Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut
Koostöö Tartu Ülikooliga on käimas projekt "Eestikeelne kõnesüntees närvivõrkudega", mille eesmärk on närvivõrkude meetodil luua uued sünteeshääled. EKI kõnesünteesiprojekti "Väljendusrikas ja mitmekesine eestikeelne kõnesüntees" eesmärgiks on saavutada oluliselt loomulikum ja väljendusrikkam väljundkõne, mis kaugema eesmärgina võimaldab kõnesünteesi laiema kasutuselevõtu tänu paremale kvaliteedile. Projekti tulemusena on valminud ja valmivad väljendusrikkad ja mitmekesised, erinevatel meetoditel loodud sünteeshääled, mis vastavad erinevate sihtgruppide ootustele ja on kasutatavad mitmesugustel eesmärkidel.
Kõnetuvastus radioloogias
Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Metsa liigilise koosseisu kaardistamine
Riigimetsa Majandamise Keskuse
Robotkullerid pakkide kojuveo optimeerimiseks
Cleveron
Autonoomsed robotkullerid pakkide kojuveo optimeerimiseks
Allergiaravimite tootmise planeerimine
Visory
Allergiaravimite tootmise planeerimine krati abil
Liikluse parem korraldamine
Tallinna Transpordiamet
Krati peamiseks eesmärgiks on välja selgitada, missugune on Tallinna linna liikluskoormus ehk kui palju sõidab autosid ühe päeva jooksul linna sisse ja linnast välja, et selle info põhjal linna transpordi planeerimisega seotud otsuseid andmetel tuginedes teha.
Kratt kliendivestluste analüüsimiseks
Haigekassa ja Feelingstream
Kratt kliendivestluste analüüsimiseks Haigekassas.